Uudised

Taasleitud ja konserveeritud noodid

TLÜ Akadeemilise Raamatukogu trepimademe näitusevitriinides võib jaanuarikuust märtsini vaadata 19. sajandil ja 20. sajandi alguses väljaspool Eestit trükitud noote, mis taastati 2009. aastal raamatukogu konservaatorite Tiiu Puki, Eve Roosilehe ja Katrin Kasesalu poolt.

Hortus librorum 11.
Raamatute Aia näitus

TLÜ Akadeemilise Raamatukogu varukogu sopid on ettearvamatult põnevad ja sügavad. Möödunud suve kirgas päiksevalgus tõi sealt välja märkimisväärse hulga eesti kultuuriruumiga seotud kuuma kultuurivara - noote. Osaga nootidest on võimalik tutvuda ka Hortus Librorumi diginäituse vahendusel http://www.tlulib.ee/?LangID=1&CatID=1237 Võib oletada, et noodikogu on olnud osa baltisaksa mõisahärra raamatukogust, välistatud pole nende koht haritud Revali linnapreili lemmikviiside hulgas, võib-olla oli neil oma roll professionaalse muusiku töös. Oma olemuselt on see heatahtlik annetus, mis on saabunud raamatukokku tundmata kohast ning teadmata ajal. Inimese siiras tahe väärib austust ja lugupidamist. Nii helimälestuste meenutamisel minevikust kui ka muusikaliste kogemuste ja meloodiate jagamisel täna. Igatahes, kellegi südamlikul soovil ja heal tahtel on noodid jõudnud käänulist teed pidi nüüdseks meieni.

Kaja Tiisel kõneleb: “TLÜ AR baltika ja haruldaste raamatute osakonna noodikogu on sisult küllaltki mitmekesine. Vanimad noodid pärinevad Tallinna Oleviste raamatukogust ning on enamasti trükitud 17. sajandi alguses, mõned ka 16. sajandi lõpus.

Siin leidub Eesti heliloojate teoseid, aga ka vähem tuntud baltisaksa autorite loomingut, mis on ometi väga oluline just meie kohaliku muusikakultuuri seisukohalt. Võrdlemisi rikkalikult on esindatud suurem osa tunnustatud Lääne klassikutest, kuid nende olulisemad teosed on põhiliselt 19. sajandil saanud lihtsama töötluse kas klaveril või mõne väiksema ansambliga esitamiseks, sest selliseid noote vajati koduseks musitseerimiseks. Seetõttu ongi eriti levinud töötlused klaverile neljal käel, populaarsed olid ka soololaulud klaveri saatega.

Olulise osa noodikogust moodustavad Eestis trükitud või eesti soost kirjastajate poolt välja antud noodid. Viimaste seas tasuks mainida eesti rahvusest noodikirjastajat Peeter Jürgensoni, kes rajas 1860. aastatel Moskvas noodikirjastuse ja graveerimistöökoja. Tema poolt kirjastatud noote leidub ka käesolevas ekspositsioonis. Lisaks neile võibki näha põhiliselt 19 .sajandil ja 20. sajandi alguses väljaspool Eestit trükitud noote.”

Neid noote on kasutatud aktiivselt ja seda tõestavad kulumismärgid. Esmapilgul ei ole näha ega aru saada, et eksponeeritud on konserveeritud trükised. Akadeemilise Raamatukogu konservaatorid Tiiu Pukk, Eve Roosileht ja Katrin Kasesalu on noodid restaureerinud – neid pesti, pressiti ja köideti turvaliste happevabade kaante vahele! Ikka selleks, et vihikud oleks kasutatavad nüüd ja edaspidi, andmaks trükitud helikirjale igavikulisust.