|
TUTVUSTUS Inkunaablid – esi- ehk hällitrükised on trükikunsti algussajandil, kokkuleppeliselt kuni 31. detsembrini 1500 trükitud raamatud. Algupäraselt ladinakeelne sõna incunabula tähendas mähkmeid, viidates millegi algusaastatele või lapsepõlvele. Inkunaablid näitavad üleminekuetappi käsikirjaliselt raamatult trükikunsti vahenditega valmistatud raamatule – kasutusel on käsikirjadele omased incipit-andmed ning raamatu valmistamisega seotud isikud ning ilmumisaeg on antud raamatu lõpus – kolofoonis. Ehisinitsiaalid ning rubritseeringud on käsitsi maalitud. Eesti mäluasutustes säilitatakse 127 hällitrükist: Tartu Ülikooli Raamatukogus on hoiul 48, Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus 48 teost (46 köites + 2 inkunaablilehte), Tallinna Linnaarhiivis 22, Eesti Rahvusraamatukogus 8 ja Eesti Ajaloomuuseumis 1 inkunaabel. Andmebaasis on kirjeldatud ka kaks hällitrükist, mis asuvad erakogudes. Liikuvate tähetüüpidega trükipressi võttis esmakordselt Euroopas kasutusele Mainzi kullasepp ja trükkal Johannes Gutenberg u 1439. Hällitrükised on enim kirjeldatud trükiteosed – ilmunud on sadu bibliograafiaid ja trükikatalooge; informatsiooni vahendavad veebipõhised andmebaasid, millest suurimad on Incunabula Short Title Catalogue (ISTC) Briti Raamatukogus ning Inkunabelkatalog der Bayerischen Staatsbibliothek (BSB-Ink Online) Baieri Riigiraamatukogus Münchenis. Kataloogid ja andmebaasid annavad peamiselt raamatu valmimisega seotud bibliograafilist informatsiooni ning leidumusandmeid. Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu veebipõhine andmebaas „Hällitrükised Eesti Mäluasutustes“(HEM) - pöörab Eestis leiduvate hällitrükiste kirjeldamisel lisaks bibliograafilistele andmetele tähelepanu köidetele, kahjustustele ja ennistustele, näidates sellega raamatu elukäigus toimunud muutusi. Andmebaas on mõeldud kasutamiseks raamatuajaloo ja köitekunsti huvilistele, konservaatoritele, üliõpilastele ja kõigile raamatusõpradele. Veebilehe loomist on toetanud Hasartmängumaksu Nõukogu. Projekt „Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu hällitrükiste veebipõhise andmebaasi loomine“ (Creating of WWW-Database of Incunabula of Academic Library of Tallinn University TA,25607) on osa TLÜAR teadusarendustööst ja Rene Haljasmäe doktoritööst „Hällitrükised. Kahjustused ja ennistused 15. sajandil trükitud raamatutes“.
HEMi teeb eriliseks võrreldes teiste analoogsete andmebaasidega, et selles on rohkem tähelepanu pööratud konkreetsete eksemplaride kirjeldamisele - alates juba trükise kujundusest. Kirjeldatud on nii köidet ja ornamenti kui ka kahjustusi ning ennistusi. Köite eripära seletamisel on lähtutud köiteprotsessi etappide järjekorrast – köide algab poognate õmblemisega, hiljem on selgitatud kaanematerjali päritolu. Raamatukaane ornamenteerimist iselomustavad kaunistamistehnikad - templi, rullrataste ja plaadijäljendite ning köitepanuste jäljendid. Kahjustuste jaoks on jäetud eraldi väli, et anda ülevaade sajandite jooksul tekkinud defektidest. Oma pikaealisuse tõttu on hällitrükised olnud peale raamatuajaloolaste ka raamatuennistajate eritähelepanu alla ja läbinud seetõttu mitmeid parandusprotsesse. Muutused üle viiesaja aasta vanustes trükistes väärivad tähelepanu.
|