Kuni 9. maini saab teadusraamatukogu 1. korruse galeriis tutvuda Eesti Arheoloogide Liidu rändnäitusega „Arheoloogilised välitööd Eestis 2024“. Näitus annab ülevaate möödunud aastal Eestis toimunud olulisematest arheoloogilistest uuringutest – sellest, mida suutsid uurijad pinnasest päevavalgele tuua ning milliseid uusi teadmisi see meile mineviku kohta pakub.
Arheoloogia pole vaid iidsete esemete otsimine – see on teadus, mille abil saame paremini mõista, kuidas siinmail elati sajandeid ja isegi aastatuhandeid tagasi. Kuigi vaid 7% möödunud aasta uuringutest lähtus otseselt teaduslikest uurimisküsimustest, lisas päästeuuringute suur osakaal uusi teadmisi mitmete ajalooperioodide ja muististe kohta. Töid tehti üle Eesti – linnades, asulates, kirikutes, kalmistutel ja linnustes –, eriti uuriti maa-asulate ning eeslinnade kultuurkihti.
Üks põnevamaid leiukohti avastati Rutja külas Lääne-Virumaal, kus hobidetektorist leidis sügisel mõõgakatkeid, odaotsi, hobuseraudu ja muid esemeid. 2024. aasta suvel uurisid seda ala Muinsuskaitseameti arheoloogid ning leidsid neli rikkalikku lelukogumit, mille otstarve ja päritolu vajavad veel täiendavat uurimist. Tegu on niivõrd väärtusliku leiukohaga, et see on nüüd riikliku kaitse all.
Näitus käsitleb ka laiemat otsingutegevust – 2024. aastal oli Muinsuskaitseameti loaga tegutsevaid otsijaid 809, kes andsid riigile üle ligi 2000 leidu. Leidude seas oli esemeid kiviajast uusajani, pakkudes nii teadlastele kui ka ajaloohuvilistele uusi avastusi ja mõtteainet.
Esile tõstetakse ka tublisid uurijaid – näiteks allveearheoloog Kaido Peremeest, kelle aastatepikkune töö ja tipptasemel varustuse abil tehtud uuringud viisid kahe kauaotsitud lennuõnnetuse asukoha tuvastamiseni Soome lahes.
Näitus on sündinud koostöös arvukate arheoloogide, muuseumitöötajate, ülikoolide ja toetajatega ning kujundatud teadmistepõhiselt ja visuaalselt kaasahaaravalt.
Tule uudistama!