Teadusraamatukogu: E–R 11–17, 22.06 11–14 | Õpikeskus: suletud kuni 22.08 | Filmi- ja meediaraamatukogu: suletud kuni 22.08
Teadusraamatukogu: alates 3.05 avatud E–R 11–17
Filmi- ja meediaraamatukogu: suletud kuni 22.08
Õpikeskus: suletud kuni 22.08

Ajalugu

1552

Oleviste kiriku juures oli raamatukogu, mis sai aluseks Tallinna esimesele avalikule raamatukogule. Seda tõendavad hilisemad kirjalikud andmed, mis ütlevad, et aastal 1552 raamatukogu tegutses. Sinna kogutud ja annetatud rariteedid, millest osa pärineb Oleviste raamatukogu asutamise eelsest ajast, moodustavad vanima osa Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu varamust.

1946

ENSV Ministrite Nõukogu 5. aprilli määrusega nr 255 kinnitatud Teaduste Akadeemia struktuuris nähti ette ühe allasutusena ka Teaduste Akadeemia Keskraamatukogu.

1947

Raamatukogule anti kasutada Sakala t. 35 neli tuba, alustuseks osteti 1800 raamatut, Eesti trükistest hakati saama kaks sundeksemplari. Esialgu laenutati teavikuid ainult koju.

1948

Avati lugemistuba. Hakati saama üleliidulist sundeksemplari. Loodi raamatukogudevahelise laenutuse sidemed, algul Nõukogude Liidu ulatuses, järgmisel aastal ka välismaaga.

1950

Raamatukoguga liideti kunagise Eestimaa Kirjanduse Ühingu Raamatukogu (Bibliothek der Estländischen Literärischen Gesellschaft), mille koosseisus olid muuhulgas 1552. a. Tallinna Oleviste kiriku juurde asutatud raamatukogu rariteedid ja 1825. a. loodud Eestimaa Üldise Avaliku Raamatukogu (Estländische Allgemeine Öffentliche Bibliothek) eriti baltikakirjanduse poolest väärtuslik kogu. Nende kogude baasil moodustati hiljem baltika ja haruldaste raamatute osakond.

1952

Raamatukogu sai suuremad ruumid Estonia pst 7.

1966

Koliti raamatukogule ehitatud majja Lenini (nüüd Rävala) pst 10.

1974

Raamatukogu juurde moodustati erihoiu osakond, kuhu koguti eestlastele keelatud raamatuid.

1978

Algas Eesti retrospektiivse rahvusbibliograafia (1525–1940) koostamine.

1993

Ilmusid esimesed retrospektiivse rahvusbibliograafia köited. Raamatukogu astus IFLA (International Federation of Library Associations) ja Läänemeremaade raamatukogude koostööühenduse Bibliotheca Baltica liikmeks ning Euroopa Teadusraamatukogude Konsortsiumi (CERL) assotsieerunud liikmeks.

1994

Eesti Teaduste Akadeemia reorganiseerimise järel lakkas raamatukogu olemast TA allasutus. Raamatukogu arvati Kultuuri- ja Haridusministeeriumi valitsemisalasse ja pärast ministeeriumide lahknemist Kultuuriministeeriumi alluvusse.

1995

Raamatukogu astus asutajana Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsiumi (ELNET Konsortsium) liikmeks.

1997

Raamatukogu nimeks sai Eesti Akadeemiline Raamatukogu (Kultuuriministri määrus 19.03.1997).

1998

Üleminek integreeritud raamatukogusüsteemile INNOPAC. Teavikuid hakati kirjeldama kaartkataloogide asemel elektronkataloogis, lugejateeninduses rakendati vöötkoodiga lugejapiletid.

2002

Vabariigi Valitsuse korraldusega viidi raamatukogu 1. jaanuarist Kultuuriministeeriumi valitsemisalast üle Haridusministeeriumi valitsemisalasse.

2003

15. mail allkirjastasid haridusminister, Tallinna abilinnapea, Eesti Akadeemilise Raamatukogu direktor ja mitme kõrgkooli juhid “Ühise tegevuse lepingu”, mis seab eesmärgiks Tallinna Ülikooli asutamise ja toetab ideed kujundada Eesti Akadeemiline Raamatukogu Tallinna Ülikooli asutusena tegutsevaks Tallinna Ülikooli Raamatukoguks. Vastavalt Vabariigi Valitsuse korraldusele 2. aprillist 2003 nr. 228-k sõlmisid haridus- ja teadusminister Mailis Rand ja Tallinna Pedagoogikaülikooli rektor Mati Heidmets 8. aprillil lepingu Eesti Akadeemilise Raamatukogu ühinemiseks Tallinna Pedagoogikaülikooliga, raamatukogu uueks nimeks sai Tallinna Pedagoogikaülikooli Akadeemiline Raamatukogu, uue põhikirja kinnitas TPÜ nõukogu 12. mail.

2005

Seoses Tallinna Ülikooli loomisega muutus ka raamatukogu nimetus – Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu. Mindi üle ID-kaardi põhisele laenutussüsteemile.

2007

Loodi vanaraamatu keskus.
Esmakordselt kuulutati välja konkurss Tallinna Ülikooli baltika stipendiumile.

2008

Raamatukogu Rävala puiestee 10 hoone tunnistati kultuurimälestiseks.
Väliseesti kirjanduse sektor nimetatakse ümber väliseesti kirjanduse keskuseks (end. erihoiu osakond).

2009

Ülikooli linnakus asuv õpperaamatukogu koliti ehitustööde ajaks teadusraamatukokku (Rävala pst 10).

2010

17. juunil 2010. a kinnitas Vabariigi Valitsus TLÜ AR-i algatatud ja MTÜ Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsiumi esitatud ettepaneku koondpealkirjaga “Eesti e-varamu ja kogude säilitamine (esimene etapp)” nimetamise teekaardi objektide loetellu.
Septembris avati elektrooniline arhiivandmebaas E-ait, kuhu koguti säilitamiseks Tallinna Ülikoolis kaitstud doktori- ja magistritöid, lisaks töötajate artikleid, õppematerjale ja raamatukogu digitaalseid kogusid.

2011

Detsembris rahuldati mäluasutuste taotlus “Eesti E-varamu ja kogude säilitamine (esimene etapp)” ja projektile eraldati 2 720 093 eurot. TLÜ AR sai sellest 844 001 eurot digiteerimiskeskuse väljaarendamiseks.

2012

Võeti kasutusele UHF RFID (Ultra high radio-frequency identification) tehnoloogial põhinev iseteenindus- ja kogude turvamise süsteem. Uue laenutamis- ja tagastamissüsteemi rakendamine pälvis Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu teadusraamatukogu aasta teo tiitli.
Märtsis jõudis raamatukogusse Šveitsi firmas 4DigitalBooks valmistatud täisautomaatne digiteerimisseade Digitizing Line 3003 (DL 3003). Kevadel valmis ka digiteerimiskeskuse rajamise projekt ning alustati ehitustöödega raamatukogu VI korrusel.

2013

Tallinna Ülikooli linnakus avati õpikeskus.
Raamatukogu VI korrusel käivitati digiteerimiskeskus.
Baltika kogust leiti vanim Eestis säilinud trükise fragment – katkend 1457. aastast pärit Maintzi psaltrist.
Baltika ja haruldaste raamatute kultuurilooline kogu hakati tunnustama teaduskollektsioonina.

2014

Võeti kasutusele RFID tehnoloogial põhinev tagastusautomaat-sorter.
Projektis “Eesti E-varamu ja kogude säilitamine (esimene etapp)” osalevatele partneritele eraldati Tuumiktaristu toetust, mille abil TLÜ AR pakkus digiteerimisteenust teistele mäluasutustele.
Taaselustati konkurss Tallinna Ülikooli baltika stipendiumile, mida hakati nüüdsest välja andma järjepidevalt.

2015

25. septembril avati teadusraamatukogu VI korrusel digiteerimiskeskus ja e-teadusraamatukogu keskkond ETERA (www.etera.ee).
Teadusraamatukogus avati öösaal.

2020

Võeti kasutusele raamatute laenutuskapp Raamatutark.