Teadusraamatukogu: E–R 11–18, L 11–15 | Õpikeskus: E–R 10–18, L 12–16 | Filmi- ja meediaraamatukogu: E–N 10–17, R 10–15
Teadusraamatukogu: E–R 11–18, L 11–15
Filmi- ja meediaraamatukogu: E–N 10–17, R 10–15
Õpikeskus: E–R 10–18

Valmis bibliograafia “Eesti võõrkeelne raamat ja Estonica 1494–1830”

Share on facebook
Share on twitter
Share on linkedin
Share on email

Neljapäeval, 23. septembril esitles Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu Eesti Retrospektiivse Rahvusbibliograafia Keskus (ERRB) uue bibliograafia “Eesti võõrkeelne raamat ja Estonica 1494–1830” käsikirja.

Eesti retrospektiivse rahvusbibliograafia eesmärk on registreerida ja teaduslikult kirjeldada kõik eestikeelsed, Eestis ilmunud ning Eesti ja eestlaste kohta ning eesti autorite välismaal ilmunud teavikud. TLÜ Akadeemilise Raamatukogu direktor Andres Kollisti sõnul on rahvusbibliograafia sama oluline kui lipp, parlament, rahvusooper, olümpiavõistkond, omakeelne ülikool, Eesti entsüklopeedia: „Kõiki eelnevalt nimetatuid iseloomustab kõrgprofessionaalsus. Keegi ei loe bibliograafiat igapäevaselt, kuid see on olemas ning vajaduse tekkimisel mõned siiski kasutavad.“

Andmeid trükiste kohta on kogutud juba pikka aega, nende põhjal koostatud bibliograafia „Eesti võõrkeelne raamat ja Estonica 1494–1830“ panid kokku Helje-Laine Kannik, Kertu Maasik, Tiiu Reimo ja Aira Võsa, bibliograafia toimetasid Tiiu Reimo ja Aira Võsa. Koostajad pühendasid oma töö retrospektiivse rahvusbibliograafia programmi loojale Endel Annusele, kelle surmast möödus tänavu 10 aastat. Nimestik moodustab tema RRB programmi teise, võõrkeelse raamatu osa algusköite.

Tiiu Reimo selgitab, et bibliograafia 2870-leheküljeline käsikiri koosneb kronoloogilisest nimestikust Eestis ja Eesti kohta ilmunud võõrkeelsetest trükistest ja registriköitest. „Bibliograafia algab 1494. aastal Freiburgis ilmunud, Tartu piiskopkonnast pärit Martinus Molenfelti kommentaaridega keskaja filosoofi Petrus Hispaniuse Aristotelese loogikat käsitlevale teosele, mis oli õpikuna kasutusel paljudes tolleaegsetes ülikoolides. Nimestiku lõpetab 1830. aastal Pärnus ilmunud väikesemahuline laenuraamatukogu nimestik teostest, mida huvilised lugemiseks said laenata. Järgneb veel kümmekonda kirjet trükistest, mille ilmumisaega koostajad ei suutnud tuvastada. Nende kahe olulise daatumi vahele mahub rohkem kui 300 aasta kestel Eestist pärit, siin elanud ja siin tegutsenud inimeste elusid, mõttemaailma ja loomingut ning ühiskonnaelu korraldavaid seadusi ja määrusi.“

Bibliograafia kasutamist hõlbustavad kaheksa registrit, lisaks tavapärane allikate ja kirjanduse nimestik ning mäluasutuste valikloetelu, kus Eestis trükitud ja Eesti kohta ilmunud teosed hoiul on. Kasutajale pakub registritest kõige rohkem infot kindlasti nimeregister, kuhu on lisatud ka Eestis elanud ja tegutsenud autorite lühikesed elulooandmed ning viited allikatele, kust nende kohta rohkem teavet leiab. Vajaliku materjali leidmist hõlbustavad ka teemaregister, pealkirja-, kohanimede, organisatsioonide, ilmumiskoha-, trükkalite ja trükikodade ning keeleregister. Võõrkeelsele kasutajale on abiks trükiste kirjetes ja registrites kasutatud lühendite ja märksõnade tõlked saksa keelde. Vahetiitleid ilmestavad näited tolleaegsetes trükistes kasutamist leidnud ehisliistudest ja vinjettidest.

Akadeemilises Raamatukogus toimunud väikesele tänuüritusel osalesid mahuka töö käigus andmete täpsustamisele lahkelt kaasa aidanud kolleegid Eesti raamatukogudest, arhiividest ja muuseumidest, samuti töö valmimist rahaliselt ning moraalselt toetanud Tallinna Ülikooli teadusprorektor Katrin Niglas ja pikaaegselt bibliograafiaga seotud olnud praegune TLÜ ettevõtluskoostöö ja teadmussiirde juht Aija Sakova.

Koostatud bibliograafia on valmis üleandmiseks kujundajale-küljendajale trükiväljaande ettevalmistamiseks. Raamatukogu direktor Andres Kollist lubas kohalviibijatele, et lisaks e-raamatukogus ETERA avaldamisele saab bibliograafia käsikiri edaspidi kindlasti ka trükitud.

Bibliograafia koostamine kestis viis aastat ning selle valmimist toetasid Tallinna Ülikool, Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Kultuurkapital ning SA Eesti Rahvuskultuuri Fond.