Olete oodatud kuulama Tallinna Ülikooli Baltika välisuurija stipendiumi selle aasta laureaatide Alexander Goguni ja Julius Ertle ettekandeid 18. detsembril kl 12 Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu UNO saalis.
Alexander Gogun on Berliini Vaba Ülikooli doktorant ja juba tuntud stalinismi-uurija, kellelt ilmus äsja raamat ka eesti keeles: „Läbimõeldud viimnepäev: kuidas Stalin valmistas ette Kolmandat maailmasõda“ Äripäeva kirjastuselt. Tema ettekande teemaks on „Maailmarevolutsiooni veetee. Balti regioon Stalini militaarses globalismis“ ja selles võetakse vaatluse alla, kuidas Stalini ei vaadelnud Balti regiooni kunagi kui eesmärki iseeneses, vaid alati vahendina oma globalistliku agenda elluviimiseks, maailmarevolutsiooni hüppelauana – Vene kodusõjast kuni oma surmani. Samuti tutvustatakse eesti keeles äsjailmunud raamatut, mis juba varem oli jõudnud saksa lugejateni.
Julius Ertle on Bonni ülikooli doktorant, kelle doktoritöö teemaks on militaarse mehelikkuse kujutus saksakeelses kirjanduses kahe maailmasõja vahele jäänud ajal. Tema ettekande kannab pealkirja „„Me ei ole preisi nekrutid, vaid balti vabatahtlikud!“ – Militaarne mehelikkus baltisaksa kirjandustest sõdadevahelisel ajal“ ja selle tutvustuseks ütleb ta järgnevat:
“Kui vaatame tagasi Esimese maailmasõja eelõhtule, mõtleme sageli militaristlikult meelestatud ühiskondadele. Wilhelm II eneseesitlusele sõdurina, tugev relvastumine, sõjaväeline kasvatus ja arusaam sõjaväest kui „mehelikkuse koolist“ Saksa keisririigis näivad seda ettekujutust kinnitavat. Seejuures jääb sageli tähelepanu alt välja, et „preisi militarism“ toimis teatud poliitilises ja territoriaalses raamistikus ega ulatunud üle kogu saksakeelse ruumi. Austria-Ungaris, Šveitsis ja Baltikumis vaadati militaristlik-mehelikule hoiakule umbuskliku pilguga – mille kohta võib leida arvukaid kirjanduslikke tõendeid.”
Ettekandes uuritakse, kuidas ettekujutused militaarsest mehelikkusest saksakeelses kirjanduslikus diskursuses pärast Esimest maailmasõda edasi elasid, küsimuse alla pandi ja ümber tõlgendati. Fookuses on küsimus, kuidas erinevad poliitilised ja ühiskondlikud struktuurid saksakeelse keeleruumi sees neid arenguid mõjutasid ja kuidas sellest tekkisid lahknevad kujutused mehelikkusest ja sõjakogemusest – seda ka Baltikumi saksakeelse vähemuse kontekstis.
Ettekanded on saksa keeles.
Üritust on võimalik jälgida ka Teams’i vahendusel: liitumislink.