Läinud aastal möödus 800 aastat katoliku kiriku ühe suurema teoloogi ning filosoofi Aquino Thomase (itaaliapäraselt Tommaso d’Aquino) sünnist ja 28. jaanuaril tähistatakse tema mälestuspäeva. Sellega seoses tutvustame üht Thomase teost, „Teoloogia summa“ (ladina keeles Summa theologiae või Summa theologica), mis valmis aastatel 1267–1273 (mõnedel andmetel alates 1265 või 1266). TLÜ AR baltika kogus on see teos säilinud 1496. aastal Nürnbergis Anthonius Kobergeri väljaantud inkunaabli „Summa theologica“ näol.
Thomas sündis arvatavasti millalgi 1225. aasta paiku Roccasecca lossis Napoli lähistel. Kokkuleppeliselt tähistatakse tema sünnipäeva 28. jaanuaril. Ta oli jõuka Itaalia aristokraadiperekonna võsu. Peres oli 9 last, Thomas oli poegadest noorim. Thomase isa vend oli benediktiinlaste kloostri abt Monte Cassinos. Sinna saadeti viieaastane Thomas õppima lootusega, et ühel päeval võtab ta onult mõjuka positsiooni üle. Monte Cassinosse jäi Thomas kümneks aastaks.
1239. aastal asus ta Napoli ülikooli teoloogiat õppima. Ülikooliõpingute ajal tutvus ta hiljuti (taas)avastatud antiikfilosoofi Aristotelese kirjutistega ja avastas enda jaoks hiljuti asutatud dominiiklaste ordu. Tegemist oli uuelaadse rändjutlustajate orduga, milles tähtsal kohal oli vaesuse ideaal. Thomas ühines orduga 1244. aastal. Perekonnale see samm ei meeldinud: ema lasi vendadel Thomase koju tuua ja seal hoiti teda kaks aastat kinni, et ta oma eesmärkidest taganeks. Thomas jäi oma ordule siiski truuks. Lõpuks andis perekond järele ja Thomas pöördus 1245. aastal dominiiklaste juurde tagasi.
Dominiiklased olid poisi andekust juba märganud ja saatsid ta õppima Kölni ülikooli Albert Suure (Albertus Magnus) juurde. Kui Albert sai kutse õpetada Pariisi ülikoolis, läks Thomas temaga kaasa. Pariisis õppis Thomas aastatel 1245–1248 ning pöördus seejärel koos Albertiga Kölni tagasi. Albertilt sai Thomas mitmekülgse hariduse ja Alberti mõjul sai temast Aristotelese õpetuse veendunud pooldaja. (Kuidas Aristotelese õpetus läänekristlust mõjutas, loe lähemalt SIIT)
1252. aastal läks Thomas tagasi Pariisi, magistrikraadi omandama. Juba bakalaureusena asus ta ka ülikoolis õpetama. 1256. aastal omandas ta magistrikraadi, mis võimaldas tollal ülikoolis korralise professorina tegutseda. 1259. aastal viibis ta olulisel ordu kapiitlil Valenciennes’is ja suunati seejärel tagasi Itaalisse, kus ta õpetas erinevates linnades. Paavst Urbanus IV kutsus ta Rooma. Itaalias viibimise ajal alustas Thomas tööd oma „Teoloogia summa“ kallal.
1268–1272 õpetas Thomas taas Pariisi ülikoolis, et kaitsta dominiiklaste kerjuslikku elulaadi ja nende kohalolu Pariisi ülikoolis. Aastal 1272 volitas Firenze toomkapiitel Thomast asutama uue studia generale vabalt valitud kohta, milleks Thomas valis Napoli, kus õpetas aasta.
1273. aastal tabas Thomast „Teoloogia summa“ sakramentide peatükki kirjutades ilmutus, mis olnud nii võimas, et sellega võrreldes tundus kogu senikirjutatu tühine ja ta lõpetas kirjutamise.
Thomas suri 1274. aastal. Paavst oli kutsunud ta Teisele Lyoni kirikukogule, kuhu ta ei jõudnudki, sest haigestus teel ja suri tsistertslaste Fossanova kloostris. (Thomase, tema isiksuse ja tööde kohta vt lähemalt SIIT)
„Summa theologica“ (alternatiivse pealkirjaga „Summa theologiae“) oli Thomase tähtsaim teos, mis võttis kokku tollase katoliikliku teoloogia tähtsaimad alused, mõeldud teoloogia algõpetuseks nii teoloogiatudengitele kui ka ilmikutele, kuid mitte paganate veenmiseks nagu tema teine teos „Summa paganate vastu“ (Summa contra gentiles, 1259–1265). Thomase sulest pärineb teose kolm köidet viies osas. Hiljem lisati neile suplement, mis käsitles kristliku eshatoloogia ehk viimsepäevaküsimusi ja kaks apendiksit, mille teemaks oli purgatoorium ehk puhastustuli. Osad olid jagatud küsimusteks, need omakorda artikliteks. Teose esimese osa teemadeks olid Jumala olemasolu ja loomus, maailmaloomine, inglid ja inimloomus. Teine osa oli jagatud kaheks osaks: esimeses neist on vaatluse all moraali üldprintsiibid (k.a õiguse teooria), teises osas moraal konkreetselt eri vooruste ja pahedega. Kolmas osa käsitleb Kristuse, kes on teeks Jumala juurde, isikut ja tööd ning sakramente. Teos oli oluliseks inspiratsiooniallikaks Dante „Jumalikule komöödiale“, mida on nimetatud ka „Teoloogia summaks värsis“. („Teoloogia summa“, selle ülesehituse, teemade ja tähtsuse kohta vt lähemalt SIIT ja SIIT)
Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus säilitav „Theoloogia summa“ väljaanne ei ole vanim sellest teosest valminud trükiväljaanne, mis ilmus 1463. aastal. Ka puuduvad sel Kobergeri väljaandel hilisemad lisad. Anthonius või Anton Koberger oli pagariperest pärit Nürnbergi kirjastaja, trükkal ja raamatukaupmees, kelle 1470. aastal asutatud trükikoda kujunes oma aja Saksamaa suurimaks, andes tipphetkel tööd enam kui sajale sellile ning kirjastades u 250 teost. Muuhulgas oli Koberger tuntud saksa kunstniku Albrecht Düreri ristiisa. (Vt lähemalt SIIT).
Teose eksemplarid on kuulunud algselt Tallinna Oleviste koguduse vaimuliku Reinhold Gristi raamatukokku. Seda kaunistavad sinise ja punasega maalitud initsiaalid ja tekst on punasega käsitsi rubritseeritud.
Vaata seda inkunaablit ETERAs.