Teadmistekuu puhul tutvustame oma inkunaablite sarjas TLÜ AR vanade ja haruldaste raamatute kokku kuuluvat keskaegset entsüklopeediat, frantsiskaani munga Bartholomaeus Anglicuse teost De proprietatibus rerum (“Asjade omadustest“), mis on välja antud 1483. aastal Kölnis.
Bartholomaeus Anglicus ehk Inglane (Bartholomew the Englishman) sündis millalgi enne 1203. aastat Suffolkis Inglismaal. On arvatud, et ta õppis loodusteadusi ja teoloogiat Oxfordi ülikoolis. Kindlamalt on teada, et ta õppis Pariisi ülikoolis teoloogiat, hiljem seal ka õpetades. Esimene teade temast Pariisis pärineb 1224. aastast. Sel või järgneval, 1225. aastal ühines ta frantsisklaste orduga (asutatud 1209). 1231. aastal suundus ta Magdeburgi, kus temast sai lektor sealses frantsisklaste kloostrikoolis. Oma kuulsa entsüklopeedia pani ta kokku arvatavasti millalgi 1240. aastate algupoolel või keskpaigas just Magdeburgis. 1247. aastal valiti Bartholomaeus Austria ja 1255. aastal Böömimaa provintsiaaliks (kohaliku orduharu juhiks). Tema volitused hõlmasid ka Poolat ja tal õnnestus lepitada tüli vürst Bolesław V ja Krakówi toomkapiitli vahel. Bartholomaeus oli määratud Łukówi piiskopiks, kuid sellesse ametisse teda ei pühitsetud, seda mongolite teise sissetungi tõttu Poolasse 1259. aastal. 1262. aastal määrati ta Saksimaa provintsiaaliks ja selles ametis teenis ta kuni oma surmani 1272. aastal. Mõnikord kiputakse teda segi ajama Bartholomeusega Glanville’ist, kes elas ligi sajand hiljem (suri 1360). Bartholomaeus Anglicuse elu kohta vt lähemalt SIIT, SIIT, SIIT ja SIIT.
Tema ulatuslik, 19 raamatust koosnev ja trükis 938 lehekülge hõlmav entsüklopeedia „Asjade omadustest“ oli tema enda sõnul mõeldud lihtsate ja vaeste inimeste jaoks. Selle ambitsioon oli katta kogu teadmist, mida 13. sajandiks tunti. Ta tsiteeris paljusid vanakreeka, araabia ja juudi autoreid, kes olid alles hiljuti (taas)avastatud ja ladina keelde tõlgitud: Aritoteles, Hippokrates, Avicenna (Ibn Sīnā) jpt.
19 raamatut kannavad järgmisi ladinakeelseid pealkirju:
- De deo (Jumalast)
- De angelis (inglitest)
- De anima (hingest)
- De elementis (elementidest)
- De hominis corpore (inimkehast)
- De etate hominis (inimese elujärgud)
- De infirmitatibus (haigusest)
- De mundo et celo (maailmast ja taevast)
- De temporibus (ajast)
- De materia et forma (mateeriast ja vormist)
- De aere (õhust)
- De avibus (lindudest)
- De aqua (veest)
- De montibus (mägedest)
- De regionibus (maailma piirkondadest)
- De lapidibus (kividest ja metallidest)
- De herbis plantis (ravimtaimedest)
- De animalibus (loomadest)
- De accidentalibus (aktsidentsidest – meeled; värvid; helid; lõhnad; maitse; kaal ja mõõdud; vedelikud)
Baltika kogus oleva inkunaabli trükkis Lübeckist pärit Johann Koelhoff (vanem). Algselt tegutses ta kariloomade-, vilja-, villa- ja paberikaupmehena, kuid 1471. aastast alates pidas trükikoda Kölnis. Arvatakse, et trükikunsti õppis ta Veneetsias Speyeri Wendelini käe all. Kölnis ühines ta kullasseppade tsunftiga, tegutsedes siin nii trükkali, kirjastaja kui ka raamatukaupmehena. Tema trükikoja sortiment hõlmas enam kui 125 teadaolevat, enamasti ladinakeelset teoloogia- ja filosoofiateemalist, trükist ning alates 1475. aastast ka juriidilisi tekste. Saksakeelseid trükiseid andis ta välja pigem vähe, need hõlmasid enamasti teejuhte palveränduritele ja harduskirjandust. Koelhoff suri Kölnis 1493. aastal, isa tegevust trükkalina jätkas samanimeline poeg. Vt lähemalt SIIT, SIIT ja SIIT.
Kuidas meie kogu eksemplar Eestisse sattus, ei ole teada, kuid 1668. aastal oli see Oleviste kiriku raamatukogus kindlasti olemas. Sealt jõudis see hiljem Eestimaa Üldisse Avalikku Raamatukokku ja sealt juba Eestimaa Kirjanduse Ühingu raamatukokku, mis on TLÜ AR baltika kogu aluseks. Siinne eksemplar on köidetud seanahka ning trükist kaunistavad punased ja sinised käsitsi maalitud initsiaalid, leidub ka mitme värviga koloreeritud initsiaal. Teksti on punasega käsitsi rubritseeritud.
Vaata seda inkunaablit ETERAs.