Alates 1. oktoobrist 2025 on Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus võimalik näha näitust „Tõlkes sündinud: Eesti kultuuri ajalugu tõlkekirjanduse peeglis (1525–2025)“, mis tutvustab eesti tõlkeloo 500 aastat.
Eesti kirjakultuur on sündinud ja kujunenud tõlkes ja tõlkides. Alates Wanradti-Koelli katekismuse ja piibli tõlkest ning Jannseni, Koidula ja Kreutzwaldi saksa rahvaraamatute mugandustest kuni Johannes Aaviku tõlkeliste keeleeksperimentideni on religioossete, tarbe- ja ilukirjanduslike tekstide tõlkimine kujundanud eesti kirjakeelt, omakirjandust ja kogu kultuurilist horisonti. Noor Eesti Vabariik kulutas suuri summasid maailmakirjanduse meistriteoste ja teaduskirjanduse eestindamistele, kuna need olid hädavajalikud eestikeelsele haridusele üleminekul. Ka Eesti kultuuri ja ühiskonna sovetiseerimine toetus tõlgetele, mis juurutasid Eestis marksistlikku-leninistlikku doktriini ja sotsialistliku realismi esteetikat. Täna tuntakse muret inglise keelest tõlgitud teoste domineerimise pärast eesti kirjandusmaastikul, sest need vähendavad kultuurikontaktide mitmekesisust ja tõlkeline keelekasutus võib pikapeale mõjutada eesti keele struktuuri.
Näituse eksponaadid peegeldavad tõlkeajalugu Eestis, keskmes on ilukirjandus, kuid heidetakse pilk ka muudele tekstiliikidele. Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu kolmel korrusel rullub lahti teekond esimestest piiblitõlgetest kuni tänapäevani läbi olulisemate tõlkeajaloo ajastute: eesti kirjakultuuri tekkimine religioossete ja tarbetekstide tõlkimise toel 16.–18. sajandil, ärkamisaeg, 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse tormiliste muutuste aeg, Eesti Vabariigi aeg, okupatsioonide aeg ja iseseisvumise taastamisele järgnenud aeg. Perioodiülesed sektsioonid on pühendatud tsensuurile, ajaviitekirjandusele, armastatumatele tõlkesarjadele läbi aegade, lastekirjandusele ja legendaarsele tõlkesarjale Loomingu Raamatukogu.
Et mõista tõlke funktsiooni kultuuris, otsib näitus vastust küsimustele: Kes tõlkis? Miks ja kuidas tõlgiti? Kellele tõlgiti? Milline on olnud tõlgete mõju eesti keele ja kirjanduse arengule? Eksponeeritud on tõlketeosed, käsikirjad ja muu arhiivimaterjal, tõlkeid avaldanud ja arvustanud ajalehed ja -kirjad, kultuuriväljal tegutsenud ja tegutsevate isikute dokumendid ja elulood jpm.
Näitus tugineb Eesti Teadusagentuuri rahastatud rühmagrandile „Tõlkimine ajaloos: tekstid, tegijad, institutsioonid ja praktikad”, mis uurib tõlkimise institutsionaalseid (kirjastamine, tsensuur jms) ja sotsiaalseid aspekte, tõlkenorme ja -praktikaid, tõlkijaid, tõlkekirjandust ning tõlkimise positsiooni ja funktsiooni Eesti ajaloos. Projekti tulemused toovad päevavalgele palju varem käsitlemata andmeid ja tekste, luues uusi tõlgendusvõimalusi Eesti kultuuri ajaloolisest kujunemisest.
Näitus toimub eesti raamatu aasta raames ja jääb kõigile huvilistele tasuta avatuks kuni 14. märtsini 2026.
Näituse kuraator: Daniele Monticelli
Näituse töörühm: Aile Möldre, Maris Saagpakk, Ave Mattheus, Kaja Tiisel, Anne Lange, Rene Haljasmäe
Koordinaator: Julia Reinman, kontakt: julia.reinman@tlu.ee
Näitust korraldatakse Eesti Teadusagentuuri rahastatud teadusgrandi „Tõlkimine ajaloos, Eesti 1850–2010: tekstid, tegijad, institutsioonid ja praktikad”, Kultuurkapitali ja Tallinna Ülikooli toel.
Koostööpartnerid: Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu, Eesti Kirjandusmuuseum, Loomingu Raamatukogu, Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Rahvusraamatukogu digilabor