Kolmapäeval, 17. aprillil kell 16 on kõik oodatud teadusraamatukogu (Rävala pst 10) muuseumituppa, et kuulata Andreas Jüttemanni ettekannet leepraraviasutuste kohta.
Andreas Jüttemann – meditsiinidoktor, -ajaloolane, diplomeeritud psühholoog ja urbanistikamagister – on Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu baltika välisuurija stipendiumi laureaat. Ta on Theodor-Fontane-nimelise Brandenburgi meditsiinikõrgkooli õppejõud ja Berliini Tehnikaülikooli teadur. Jüttemanni doktoritöö keskendus Preisimaa kopsuraviasutustele, eriti Brandenburgi piirkonnas, Harzi mäestikus ja Krkonoše mägedes.
Oma ettekande tutvustuseks ütleb Jüttemann järgmist: 1870. aasta paiku olid peamiselt lapsed need, kes kannatasid Euroopa linnade vaestekvartalites skrofuloosi (tuberkuloosne lümfisõlmede paistetus ja limaskestade katarr) ja rahhiidi all. Profülaktikaks, hariduslikel eesmärkidel ja taastusraviks rajati nõrgenenud ja alatoidetud linnalaste jaoks puhkekodud mere ääres, nn merehospiitsid. Pärast esimest sedalaadi asutust Margate’is Suur-Londonis rajati hulgaliselt analooge Põhja- ja Läänemere äärde (nt Norderneyl Saksamaal, Refnæsis Taanis, Hagavikis Norras, Kołobrzegis nüüdses Poolas, Ventspilsis Lätis and Högsandis Soomes). Esimese ja Teise maailmasõja vahel paljud neist asutustest suleti või muudeti üldhaiglateks ning puhkekodudeks. Ettekandes tuuakse esile seda laste „spaa” erivormi, mis loodi umbes 150 aastat tagasi ja on suuresti unustusse vajunud.
Lisaks annab Jüttemann ülevaate oma käsilolevast uurimisteemast: vaatluse all on dokumendid, mis käsitlevad leepraraviasutusi Kuudas, Peipsi järve ääres ja Saaremaal, mille asutasid baltisaksa leepra vastu võitlemise ühingud ja rüütelkonnad ning võrreldakse leprosooriumeid Balti riikides ainsa Preisi leeprahaigete koduga, mis asus Memelis (nüüdses Klaipedas/Leedus), kuni aastani 1944. Ettekandja tutvustab ajaloolisi haiguslugusid Klaipedast, näitab fotosid ja plaane.
Ettekanne toimub inglise keeles. Kõik huvilised on oodatud!
