Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu inkunaablitest on seekord vaatluse all 1491. aastal Veneetsias ilmunud teos Historiae Romanae decades. Tegemist on kuulsa vanarooma ajaloolase Titus Liviuse (64/59 eKr – 17 pKr) monumentaalse Rooma ajaloo Ab urbe condita („Linna rajamisest alates“) raamatute epitoomide ehk sisukokkuvõtete koguga, mis on esitatud dekaadide ehk kümnendite kujul.
Titus Liviuse eluloost on teada üsna vähe. Ta pärines Kirde-Itaalia Gallia Cisalpina provintsist Pataviumi (tänapäeval Padova) linnast. Piirkond oli Roomale allutatud juba 2. sajandil eKr, kuid kodanikuõigused sai Patavium alles 49 eKr Julius Caesarilt. Livius omandas kodulinnas põhjaliku filosoofia- ja retoorikahariduse. Tavapärase enesetäiendamiseni Roomas ja Kreekas ta ei jõudnud, põhjuseks ilmselt 49–30 eKr Roomat laastanud kodusõdade aeg. Hiljemalt 29 eKr suundus ta Rooma, kus toimusid võiduka väejuhi Octavianuse (63 eKr – 14 pKr), hilisema keiser Augustuse triumfipidustused. Siin pühendus ta Rooma ajaloo kirjapanemisele, olles esimene Rooma autor, kes kirjutas ajalugu põhitööna nagu kutseline kirjanik. Teistest Rooma ajaloolastest eristas teda seegi, et ta ei teinud tavapärast ametniku- või poliitikukarjääri.
Liviuse Rooma ajalugu, mida ta ise nimetas „Annalideks“, hõlmas pikka perioodi linna asutamisest, mis legendi kohaselt toimus 753 eKr, kuni oma kaasaja, keiser Augustuse ajastuni. Selle esimene raamat, mille Livius andis ainsana välja üksikraamatuna, hõlmas nn kuningate aega, mis põhines suuresti legendidel – legendaarse Aenease saabumisest Itaaliasse kurja kuninga Lucius Tarquinius Superbuse valitsemiseni, kelle kukutamise järel algas Rooma ajaloos vabariiklik ajastu, mille alguseks loetakse traditsiooniliselt 509. aastat eKr. Oma algsel kujul hõlmas teos 142 raamatut (papüüruserulli), tänapäevases arvestuses umbes 8000 lehekülge. Hilisantiigis säilitati neid sageli koos pentaadide ehk viisaastakute või dekaadide ehk kümnendite kaupa, millistena nad kandusid ka keskaega.
Teos tõrjus kõrvale varasemad Rooma ajalookujutused, kuid selle maht tekitas lugemis- ja hoiustamisprobleeme juba antiikajas. Sellega toimetulekuks hakati juba 1. sajandil pKr kirjutama Liviuse raamatute põhjal lühikokkuvõtteid ehk epitoome, millest hilisantiigis hakati tegema veelgi lühemaid, märksõnalisi sisuloendeid ehk periohhe. Hilisantiigis ja varakeskajal konkureeris paganlik antiikpärand veel kristlusega (380. aastal sai kristlusest Rooma ametlik riigireligioon), kuid kristluse võites kõrvaldati need teosed lugemisvara hulgast ja 7./8. sajandil pKr kadusid need kloostriraamatukogude varjatud varude hulka. Nende arengute tõttu on suurem osa Liviuse suurteose raamatutest kaotsi läinud. Kuni 14. sajandini tunti vaid selle 1. ja 3. dekaadi, siis aga tekkis renessansi aja haritlastel nende vastu suur huvi, mis käivitas nn käsikirjade jahi. Nii õnnestus kuulsal poeedil Petrarcal lugeda juba 29 raamatut.
1469. aastal ilmus Roomas Liviuse teose esmatrükk pealkirja all „Historia Romana“, sisaldades endas juba 1.–10 ja 21.–40. raamatut. Hiljem on juurde leitud vaid viienda dekaadi viis raamatut ja papüürusel katkendeid 91. raamatust. Ülejäänud raamatute terviktekste teadaolevalt säilinud ei ole.
TLÜ AR inkunaabli trükkaliteks on peetud Johannes Rubeus Vercellensist (alias Giovanni Rosso) või Matteo Capcasat, kelle nimed esinevad koloofonis. Giovanni Rossost palju teada ei ole. Ta oli pärit Vercellist ja tegutses aastatel 1480 ja 1482–1485 trükkalina Trevisos ning aastatel 1480 ja 1486–1519 Veneetsias (allikas). Matteo Capcasa oli pärit Parmast, tegutses samuti trükkalina Veneetsias ja suri 1495. aastal (allikas).
Lisaks Liviuse raamatute epitoomidele sisaldab trükis pühendust Veneetsiast pärit paavst Paulus II-le (1417–1471) Itaalia humanisti ja kirikumehe Johannes Andreas de Buxise (Giovanni Andrea dei Bossi, 1417–1475) sulest (vt täpsemalt). Raamat on köidetud pärgamenti ja ilma eriliste kaunistusteta, kuivõrd initsiaalide kohad on tühjaks jäetud. Puudub esimene leht. See on kuulunud Tallinna Toomkooli raamatukokku. Mis ajal ja tingimustel inkunaabel sinna jõudis ei ole kahjuks teada, kuid 19. sajandist kuni II maailmasõjani kuulusid valitud katkendid Liviuse teosest Euroopa humanitaargümnaasiumide programmi.
Kes tahab Liviuse suurteosest aimu saada eesti keeles, võib katkendeid sellest lugeda Rooma kirjanduse antoloogiast (1971, 2009), kuid ka hiljuti Tallinna Ülikooli kirjastuses ilmunud 1. raamatu ja 21. raamatu kommenteeritud ja saatesõnadega varustatud tõlkeid. Viimastele tugineb suuresti ka siinne tutvustus.
- Linna asutamisest alates. Esimene raamat. Titus Livius ; ladina keelest tõlkinud ja kommenteerinud Kristi Viiding, Mart Noorkõiv ja Tuuli Triin Truusalu ; [sisutoimetaja Märt Tänava, toimetaja Kaspar Kolk ; kujundanud Sirje Ratso, esikaane foto: Merili Luuk]. Tallinna Ülikool. Tallinn : TLÜ Kirjastus, 2016 (Tallinn : Pakett). 192 lk.
- Linna asutamisest alates. Kahekümne esimene raamat. Titus Livius ; ladina keelest tõlkinud Maria-Kristiina Lotman ja Kai Tafenau ; kommenteerinud Maria-Kristiina Lotman, Kai Tafenau ja Märt Tänava ; [toimetaja ja järelsõna: Märt Tänava ; kujundanud Sirje Ratso]. Tallinna Ülikool. Tallinn : TLÜ Kirjastus, 2018 ([Tallinn] : Pakett. 156 lk.
Vaata seda inkunaablit ETERAs.