Teadusraamatukogu: E–R 11–17 | Õpikeskus: suletud kuni 22.08 | Filmi- ja meediaraamatukogu: suletud kuni 22.08
Teadusraamatukogu: alates 3.05 avatud E–R 11–17
Filmi- ja meediaraamatukogu: suletud kuni 22.08
Õpikeskus: suletud kuni 22.08

Virtuaalnäitus Hortus Librorum 56: Eesti – Austria 100

TLÜ AR baltika saalis eksponeeritakse Eesti-Austria diplomaatiliste suhete 100. aastapäeva puhul raamatukogule kuuluvaid Austrias trükitud haruldusi 18. sajandi algusest 20. sajandi alguseni. Nende seas on 1714. aastal Viinis ilmunud ladinakeelne piibel, Ludwig van Beethoveni harjutused generaalbassis, kontrapunktis ja kompositsiooni-õpetuses, mille tema käsikirjalisest pärandist kogus ja välja andis Ignaz von Seyfried (Viin 1832, Tobias Haslingeri kirjastus, raamatu tellis Tallinna raamatu-kaupmees ja -kirjastaja Georg Eggers (1791-1851) ja see on ainus selle raamatu eksemplar Eestis) ja Tallinnas kui ka Viinis töötanud kuulsa saksa näitekirjaniku August von Kotzebue valitud näidendite köiteid (Viin 1840). Samuti on väljas Austria-Ungari kaksikmonarhiat tutvustavaid üldteoseid 19. sajandi II poolest, akadeemilisi ajalookäsitlusi ning 1920. aastate Viini linnajuht.

Näituse šedööver on aga väljapanekule Eesti Ajaloomuuseumilt laenatud Wolfgang Amadeus Mozarti 27. klaverikontserdi B-duur (1790/1791) soolo-kadentside originaalkäsikiri – ainus Mozarti käsikiri Baltimaades. Kadentside käsikiri jõudis Eestisse tänu baltisaksa kunstnik Gustav Adolf Hippiusele, kes 1816. aastal Viini külastades kohtus Mozarti klaverihäälestajaga, kellelt ostis helilooja autograafid ning seejärel ka Mozarti õe Maria Anna von Sonnenburg-iga, kes kinnitas nende ehtsust. 1868. aastal kinkis kunstniku lesk Frederike hinnalised kadentsid Eestimaa Provintsiaalmuuseumile, kust need liikusid edasi Ajaloomuuseumi kogusse.

Näituse idee ja koostaja Harry Liivrand
Eriline tänu: Ann Aaresild ja Peeter Mauer (Eesti Ajaloomuuseum)

Wolfgang Amadeus Mozarti 27. klaverikontserdi B-duur (1790/1791) soolo-kadentside originaalkäsikiri – ainus Mozarti käsikiri Baltimaades. Kadentside käsikiri jõudis Eestisse tänu baltisaksa kunstnik Gustav Adolf Hippiusele, kes 1816. aastal Viini külastades kohtus Mozarti klaverihäälestajaga, kellelt ostis helilooja autograafid ning seejärel ka Mozarti õe Maria Anna von Sonnenburg-iga, kes kinnitas nende ehtsust. 1868. aastal kinkis kunstniku lesk Frederike hinnalised kadentsid Eestimaa Provintsiaalmuuseumile, kust need liikusid edasi Ajaloomuuseumi kogusse.