Teadusraamatukogu: E–R 10–19, L 10–15 | Õpikeskus: E–R 9–19, L 11–16
Teadusraamatukogu: E–R 10–18, L 11–15
Filmi- ja meediaraamatukogu: E–N 10–17, R 10–15
Õpikeskus: E–R 9–19, L-11-16

Tallinna Linna Pedagoogiline Muuseum 100. Unustatud Wunderkammer.

Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogu galeriis on alates 3. novembrist üleval näitus “Unustatud Wunderkammer. Tallinna Linna Pedagoogiline Muuseum 1922-1944”. Väljapanek tähistab saja aasta möödumist nimetatud haridusasutuse sünnist ja meenutab Eesti haridusloo olulist peatükki – ühe pisikese idee kasvamist kurioosumite kabinetist innovatiivse õppemetoodika katselaboriks ja uudsete õppevahendite laenutuskeskuseks üldhariduskoolidele ja huviharidusringidele. 

Botaanika õppevahendi hobukastani tutvustamiseks (EPAM E 7483-3)

Tööd alustati 1922. aastal Tallinna Keskraamatukogu kahes kitsukeses toas. Paari aastakümnega kosuti üleriigiliseks haridusuuenduse sõlmpunktiks, huviringide, ekskursioonide ja loengutsüklite tõmbekeskuseks. Muuseum keskendus loodusteadustele – botaanika, füüsika, keemia ja nende allharude õppemetoodikale. Vastavalt koondas ta eelkõige botaanilist, anatoomilist, zooloogilist õppematerjali, füüsika- ja keemiakatseteks vajaminevaid aparaate ja esemeid. 1933. aastal algatas muuseum uuendusliku kooliraadio, mis edastas õpilastele harivaid aimeprogramme. Kino oli toona lastele keelatud, ent muuseumirahvas pidas filmi pedagoogilist väge piisavaks, et organiseerida Tallinnasse ka õpilaskino. 1936. aastal moodustati muuseumi juurde õpigrupid keskkooliõpilastele. Botaanika, zooloogia, entomoloogia, inimese anatoomia, keemia, füüsika, astronoomia ja geograafia alal tegutses aasta pärast juba 17 rühma ning muuseum raporteeris, et neis osaleb ligi 300 õpilast. Viimastele pakuti võimalust muuseumi õpiaiast herbaariumi jaoks ise materjali koguda ja looduses ekskursioonidel käia. Mingil määral tegeleti ka geograafia ning ajalooga. 1936. aastal otsustati lisaks välismaist päritolu piltlikele õppevahenditele tellida ka Eesti oma rahvapärimuse põhjal valminud näitlikud ajaloopildid. Trükki jõudsid August Janseni maalitud stseenid linnuste kaitsmisest, Võnnu lahingust, Eesti külast, ärkamisajast, hiiekommetest jms.

Botaanika õppevahend salvei tutvustamiseks (EPAM E 7483-15)

TLÜ Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseum on kunagise pedagoogikamuusemi varadest näitusele mahutanud temaatilise valiku. Silma torkavad ise meisterdatud näitlikud vahendid füüsika õpetamiseks. Neile sekundeerivad õppevahendid meditsiini, zooloogia ja botaanika vallast. Ajaga aga muuseumi kollektsioon aina kasvas, sellesse sattus ka eriskummalist. Täna ei pane metssea ja ahvi topis ning elus tarakan ühtegi õppurit kulmu kergitama. Toonase Eesti haridusmaastikus olid need õppevahendid aga pigem tavatud. Seega võis külluslik muuseumikogu omal ajal tõelise wunderkammer-ina mõjuda küll. Praeguseks on see kentsakavõitu kogu kujunenud Eesti haridusloo varasalveks ja pärandiloojaks. Novembris-detsembris on vaatajal võimalik selle rikkustest jälle osa saada.

Näitus jääb avatuks 8. jaanuarini 2023
Rohkem infot: Anu Soojärv, TLÜ EPAM, anu.soojarv@tlu.ee või +372 5686 7981