Kolmapäeval, 7. oktoobril kl 15.15 peab Tallinna Ülikooli Baltika välisuurija stipendiumi laureaat, Göttingeni ülikooli teadur Viktoria Take-Walter TLÜ Akadeemilise Raamatukogu seminariruumis Uno saksakeelse ettekande Verschwörungen im Drama des 18. Jahrhunderts. Interrelationen zwischen Schiller und Kotzebue („Vandenõud 18. sajandi näitekirjanduses. Schilleri ja Kotzebue vastastiksuhted“). Ettekandele järgneb vestlusring Tallinna Ülikooli saksa kultuuriloo ja kirjanduse dotsendi Maris Saagpakki eestvedamisel.
Olete oodatud!
Vandenõud 18. sajandi näitekirjanduses. Schilleri ja Kotzebue vastastiksuhted
Balti-saksa kultuuri- ja kirjandussuhete uurimiseks kujutab August von Kotzebue looming Tallinnas jätkuvalt huvitavat uurimisobjekti. Kotzebue kuulus 18. sajandi lõpul saksakeelse ruumi menukaimate näitekirjanike hulka; vaadates etenduste hulka jättis ta Goethe ja Schilleri kaugele selja taha. Tänapäeval on ta heaks „negatiivse kanoniseerimise“ näiteks autorist, kes oli produktiivses konkurentsis Weimari „luulevürstidega“. Eriti Schilleriga jagas ta huvi ajalooliste vandenõude vastu. Ettekandes soovitakse väljavalitud näidete (Schilleri merenäidendid tema hilisloomingust ja Kotzebue „Mereröövlite ajalugu“ (1789), näidendi „Krahv Benjowsky“ (1794) ja Schilleri „Fiesko“ (1784)) varal välja valgustada motiivilised ja struktuursed paralleelid, mis puudutavad ainelis-ajaloolist adaptsiooni.
Verschwörungen im Drama des 18. Jahrhunderts. Interrelationen zwischen Schiller und Kotzebue
Für die Erforschung deutsch-baltischer Kultur- und Literaturbeziehungen bildet August von Kotzebues Werk in Tallinn nach wie vor ein spannendes Forschungsobjekt. Kotzebue gehört am Ende des 18. Jahrhunderts zu den populärsten Dramatikern im deutschsprachigen Raum; gemessen an den Aufführungszahlen rangiert er hier weit vor Schiller und Goethe. Heute ist er ein bekanntes Beispiel für die ,Negativkanonisierung‘ eines Autors, der in einer überaus produktiven Konkurrenz zu den Weimarer „Dichterfürsten“ stand. Insbesondere mit Schiller teilt er das Interesse an historischen Verschwörungen. Der Vortrag möchte daher anhand von ausgewählten Schlaglichtern: Schillers Seestücken aus dem Nachlass und Kotzebues Geschichte der Flibustier (1789), Kotzebues Drama Graf Benjowsky (1794) und Schillers Fiesko (1784) motivische als auch strukturelle Parallelen hinsichtlich der stofflich-geschichtlichen Bearbeitung beleuchten.
