Teadusraamatukogu: E, N 12–19, T, K, R 10–17 | Õpikeskus: E–P 9–21, teeninduslett E–R 9.30–16.30
TeadusraamatukoguE, N 12–19, T, K, R 10–17
Õpikeskus: E–P 9–21, teeninduslett E–R 9.30–16.30

jaanuar 2025

Eesti Raamatu Aasta 500: Missale Lubecense (1486)

2025. aastal tähistame Eesti Raamatu Aastaga 500 aasta möödumist eestikeelse trükise esmamainimisest. Teame, et Lübecki raad pani 1525. aastal Kuldsarve kõrtsis aresti alla vaadi, mis oli täis luterlikke raamatuid, samuti liivimaiseid – siinkohal on vaieldud, kas silmas on peetud liivi keeles või Liivimaal tollal levinud saksa keele variandis ehk alamsaksa keeles -, läti ja eesti […]

Eesti Raamatu Aasta 500: Missale Lubecense (1486) Read More »

Kati Müüripeal isikunäitus: Vihma pisarad, mis ei langenud ussilaka lehelt

“Tee oli kumar, nähtavus on kehv. Põldmarja väädid väänlesid siin ja seal, miskit sarnast põdrakanepile viskas õit. Seal oli harilik ussilakk võsa lehtede varjus, kogu omas rahus. Samliku võsast joonistusid välja konkreetsed nurgad, mis lubas aimata, et tegu oli varemetega. Ainult vundament peitus kogu selle roheluse ja puude varju all.” 7. märtsini on TLÜ Akadeemilises

Kati Müüripeal isikunäitus: Vihma pisarad, mis ei langenud ussilaka lehelt Read More »

Scopus AI nüüd kolmeks aastaks saadaval!

Raamatukogul on rõõm teatada, et teaduskirjastuse Elsevier viitamisandmebaasi Scopus uus tehisintellekti funktsioon Scopus AI, mida katsetasime sügisel, on nüüd meile kättesaadav järgmiseks kolmeks aastaks. Scopus AI võimaldab teha andmebaasis otsinguid loomuliku keele abil, sealhulgas ka eesti keeles. Tehisintellekt analüüsib teie esitatud päringut ning koostab vastuse Scopuse andmebaasis leiduvate artiklite sisukokkuvõtete põhjal. Kasutatud artiklid on viidatud

Scopus AI nüüd kolmeks aastaks saadaval! Read More »

Alati silmapiiril: Vesuuv 18.–19. sajandi raamatutes ja joonistustel

Vesuuvi näitus on avatud TLÜ AR Baltika lugemissaalis kuni 31. märtsini 2025. Lugemissaal on külastamiseks avatud esmaspäevast reedeni kell 12–17. 18. sajand oli aeg, mil Euroopas kasvas huvi geoloogia vastu. Eriti suurt rolli mängisid selles Euroopas asuvad ja seetõttu “kättesaadavamad” geoloogilised moodustised. Nii nagu Alpidest sai mäeahelike ja neis leiduvate settekivimite uurimise „näidispaik”, oli Napoli

Alati silmapiiril: Vesuuv 18.–19. sajandi raamatutes ja joonistustel Read More »